F Bello Blog
  • ACTIVIDADE PRATIKA

    AMI NIA HAMUTUK MAK AMI NIA UNIDADE PRODUSAUN ANIMAL TURMA B...

  • JOGO AMIZADE

    PRODUSAUN ANIMAL TURMA B...

  • MOMENTO SEI HELA IHA LORO

    SENTA SOZINHO PARA REFLETIDO MUITAS GOISAS QUE EU FACO NO ANO PASADO...

Saturday, August 3, 2019

Saida mak Jornal Parede…?
Jornal Parede ou konesidu liu ho ninia signifikadu JP hanesan  tipu media ida ne’ebe maka hato’o informasaun ne’ebe nakonu ho ninia objetivu liu husi kuadru  Jornal Parede, koloka husi Grupu JP ne’ebe mak servisu hamutuk ho profesionalismu hodi fo benfisiu ba mak le nain sira.

JP bai bain ita sempre hare iha fatin barak, hanesan Igreja, eskola, Biblioteka Komun, Intansi Governu no seluk- Seluk. Ho ida ne’e JP bele koloka husi sese deit no bele tau iha fatin ne’ebe deit. Ezemplu JP Foin Sae Katolika, JP Kampus, JP Eskola no seluk seluk tan.
JP Kampus hanesan JP ida ne’ebe organiza husi estudante no mos Professores iha eskola ne’ebe mak Prioridade no baibain sai hanesan lina ida atu oinsa bele le husi komunidade eskola ne’e rasik. JP Kampus hanesan media ida ne’ebe mak hato’o Informmasaun ( Tema Geral Ou Notisia ) no mos bele sai hanesan materia ida hodi dezenvolve vontade no talentu estudante no mos Professores husi Profisaun Hakerek. JP mos Importante tebtebes atu define Kbi’it estudante sira nia oinsa atu servisu grupu ho diak, Treinu  oinsa Disiplina tamba JP sei servisu tuir orariu, aprende oinsa mak sai kreativu liu tan atu buka ideia foun ba nia Titulu no nia modelu JP, no treinu liu tan estudante sira atu iha responsabilidade ba servisu ne’ebe presiza atu halo.
Manajemen JP School
Atu koloka media informasaun ruma presiza preparasaun ne’ebe mak diak, rapidu no sei lao tuir responsabilidade no funsaun kada ema ida idak  nian.

Tuir Rachin ( 2006 ) manajementu JP iha parte rua, mak hanesan Manejemento Organizasaun no Manejementu redaksaun I Manejementu rua ne’e rasik iha servisu ne’ebe mak diferente.
Manajementu Organizasaun
Manajementu Organizasaun iha ninia dezenvolvimentu JP hanesan organizasaun Intra Eskolar ne’e mak Importante tebes, tamba la iha organizasaun ne’e, dezenvolvimentu JP sei la lao ho diak.
Manejementu Organizasaun halao ninia servisu ho karakter administrativo no la iha ligasaun direita ho teknis Publikasaun JP. Situasaun estrutura ou manejementu Pozisaun Organizasaun JP depende husi nesesidade kolokasaun husi JP ne rasik.
Tuir Rachim (2006), Manejementu Organizasaun JP baibain lidera husi lideransa komun no sei ajuda husi kada seksaun, hanesan seksaun administrasaun, Tezoreiro, Apoiu tekniku no seluk seluk depende ba nesesidade JP nian
Manejementu Redaksaun
Manejementu Redaksaun hanesan manejementu iha responsabilidade direita ho teknis konaba prosesu publikasaun JP, hahu husi organiza Tema, organiza materi, buka notisia to publikasaun. Manejementu Redasaun baibain lidera husi Lideransa redasaun no sei apoiu husi parte parte sira iha estrutura nia kraik hanesan redasaun Pelaksana, Redasaun Reportajen no nst bazeia ba nesesidade JP.
Lideransa Redasaun mak ema ne’ebe iha responsabilidade bo’ot ba materi ou palavras hotu ne’ebe mak iha ona JP nia laran. Redasaun Pelaksana servisu atu kordena servisu sira hotu ne’ebe mak konaba redasaun ba redaktor. Redaktor ninia servisu  ho instrusaun ba reporter hodi halao publisaun ou Buka nutisia ou informasaun ne’ebe mak sei prepara ba publika. Hafoin simu nutisia ou material informasaun husi reporter, knar reduktor nia tuir mai maka oinsa halao prosesu editing/hakerek no halo enkontru kordenasaun atu deside ba informasaun ka nutisia ne’ebe mak hakerek bele Publika ona iha JP ka lae.

Sistem digestivu (apparatus digestorius), nudar sistema ne’ebé  kompostu husi canal digestivu kompleta ho ogaun importante ne’ebé iha responsabilidaes atu foti aihan, simu aihan no digesta aihan nune’e bele tama ba iha animal nia isin lolon hahu husi canal digestivu cavidades/rongga husi boca to’o anus atu halo mudanca ba fisilogio animal iha moris lor-loron, bele moris ho diak, troka orgaun isin lolon ne’ebé la funsiona ho normal, fo produsaun no hadia produtividades. Sistema digestivu rasik iha responsabilidades kona ba sekresaun material husi aihan ne’ebé labele absorbe husi animal nia isin no mos labele reabsorbe fila fali. Sistema digestivu koloka ba canal digestivu ne’ebé kompleta ho orgaun oi-oin no preciza tebes ba prosesu digestivu aihan animal hahu husi boca to’o anus no mos orgaun komplementario husi sistema digestivu animal nian hanesan dentes, lingua, glandula salivares, figado no pâncreas. Husi aspektu material aihan ou tipo aihan animal ne’ebé nudar aihan prinsipal ba animal, nune’e animal iha mundo ne’e sei koloka ba grupo bo’ot tolu (3) kompostu husi; (1) animal ne’ebé han verdura (herbivora) mak karau vaca, karau timur, bibi timur no bibi malae (2) Animal ne’ebé han aihan husi animal rasik (Carnivora) mak asu no busa no  (3) Animal ne’ebé han aihan husi verdura ho kuantidade uitoan no aihan husi animal  hanaran Omnivora hanesan fahi. Movimentu no sekresaun aihan iha aparelo digsetivu no aihan hetan kontrola husi kombinasaun entre movimentu nervo no hromone. Hormone sira ne’e komposto husi ligasaun acido amino ne’ebé nia sekuencia ho kuantidade no funsaun ne’ebé diferente entre ida ba fali ida seluk. Movimentasaun aihan iha aparelo digestivu aihan animal hetan imfluencia husi forma aihan , konsentrasaun be’e, konsentrasaun material seca (BK)  no mos tempu no maneira fo han animal.


Laloran tasi mane nia furak  no fresko iha tasi ibun betano halo ema husi rai ulun rai ikun husi tasi feto to mai tasi mane mai halibur iha fatin ida nee
hato ita nia preokupasaun atu nune'e ema seluk mos bele comprende mos ita nia preokupasaun ne'e relasiona ho buat ne'ebe mak ita duvida atu hatudu katak aproveita oportunidade ne'ebe mak iha diak liu duke keta husik oportunidade ne'e iha.aprende dukue arepende

Recordasaun orientasaun academico 2018 ,no recordasaun ida nee husi chefe senado 
 institutu Politecnico de Betano Kai Rala Xanana Gusmao
faculdade: agronomia ezootecnica
departamento :produsaun animal

BIOGRAFIA

Naran  completo: manuel fatima belo
Moris iha tina :19/02/1998
Aman naran:antonio fatima belo
Inan:alcina mendonca
Naran bolu shalla bhello
Munisipio; manufahi
Posto administrativo: turiskai 
Sucu : aitemua 
Aldeia: laclo
escola iha : IPB-KRXG
HUSI FAMILIA NE'EBE SIMPLES